Paṭhamachaphassāyatanasutta
“Yo hi koci, bhikkhave, bhikkhu channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāti.
Avusitaṁ tena brahmacariyaṁ, ārakā so imasmā dhammavinayā”ti.
Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca:
“etthāhaṁ, bhante, anassasaṁ.
Ahañhi, bhante, channaṁ phassāyatanānaṁ samudayañca atthaṅgamañca assādañca ādīnavañca nissaraṇañca yathābhūtaṁ nappajānāmī”ti.
“Taṁ kiṁ maññasi, bhikkhu,
cakkhuṁ ‘etaṁ mama, esohamasmi, eso me attā’ti samanupassasī”ti?
“No hetaṁ, bhante”.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, cakkhu ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati.
Esevanto dukkhassa …pe…
jivhaṁ ‘etaṁ mama, esohamasmi, eso me attā’ti samanupassasī”ti?
“No hetaṁ, bhante”.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, jivhā ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati.
Esevanto dukkhassa …pe…
manaṁ ‘etaṁ mama, esohamasmi, eso me attā’ti samanupassasī”ti?
“No hetaṁ, bhante”.
“Sādhu, bhikkhu, ettha ca te, bhikkhu, mano ‘netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā’ti evametaṁ yathābhūtaṁ sammappaññāya sudiṭṭhaṁ bhavissati.
Esevanto dukkhassā”ti.
Navamaṁ.