Paṭhamavagga
“Dandhā mayhaṁ gatī āsi,
paribhūto pure ahaṁ;
Bhātā ca maṁ paṇāmesi,
‘gaccha dāni tuvaṁ gharaṁ’.
Sohaṁ paṇāmito santo,
saṅghārāmassa koṭṭhake;
Dummano tattha aṭṭhāsiṁ,
sāsanasmiṁ apekkhavā.
Bhagavā tattha āgacchi,
sīsaṁ mayhaṁ parāmasi;
Bāhāya maṁ gahetvāna,
saṅghārāmaṁ pavesayi.
Anukampāya me satthā,
pādāsi pādapuñchaniṁ;
‘Etaṁ suddhaṁ adhiṭṭhehi,
ekamantaṁ svadhiṭṭhitaṁ’.
Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā,
vihāsiṁ sāsane rato;
Samādhiṁ paṭipādesiṁ,
uttamatthassa pattiyā.
Pubbenivāsaṁ jānāmi,
dibbacakkhu visodhitaṁ;
Tisso vijjā anuppattā,
kataṁ buddhassa sāsanaṁ.
Sahassakkhattumattānaṁ,
nimminitvāna panthako;
Nisīdambavane ramme,
yāva kālappavedanā.
Tato me satthā pāhesi,
dūtaṁ kālappavedakaṁ;
Paveditamhi kālamhi,
vehāsādupasaṅkamiṁ.
Vanditvā satthuno pāde,
ekamantaṁ nisīdahaṁ;
Nisinnaṁ maṁ viditvāna,
atha satthā paṭiggahi.
Āyāgo sabbalokassa,
āhutīnaṁ paṭiggaho;
Puññakkhettaṁ manussānaṁ,
paṭiggaṇhittha dakkhiṇan”ti.
… Cūḷapanthako thero ….