Paṭhamavagga
“Manussabhūtaṁ sambuddhaṁ,
Attadantaṁ samāhitaṁ;
Iriyamānaṁ brahmapathe,
Cittassūpasame rataṁ.
Yaṁ manussā namassanti,
sabbadhammāna pāraguṁ;
Devāpi taṁ namassanti,
iti me arahato sutaṁ.
Sabbasaṁyojanātītaṁ,
vanā nibbanamāgataṁ;
Kāmehi nekkhammarataṁ,
muttaṁ selāva kañcanaṁ.
Sa ve accaruci nāgo,
himavāvaññe siluccaye;
Sabbesaṁ nāganāmānaṁ,
saccanāmo anuttaro.
Nāgaṁ vo kittayissāmi,
na hi āguṁ karoti so;
Soraccaṁ avihiṁsā ca,
pādā nāgassa te duve.
Sati ca sampajaññañca,
caraṇā nāgassa tepare;
Saddhāhattho mahānāgo,
upekkhāsetadantavā.
Sati gīvā siro paññā,
vīmaṁsā dhammacintanā;
Dhammakucchisamāvāso,
viveko tassa vāladhi.
So jhāyī assāsarato,
ajjhattaṁ susamāhito;
Gacchaṁ samāhito nāgo,
ṭhito nāgo samāhito.
Sayaṁ samāhito nāgo,
nisinnopi samāhito;
Sabbattha saṁvuto nāgo,
esā nāgassa sampadā.
Bhuñjati anavajjāni,
sāvajjāni na bhuñjati;
Ghāsamacchādanaṁ laddhā,
sannidhiṁ parivajjayaṁ.
Saṁyojanaṁ aṇuṁ thūlaṁ,
sabbaṁ chetvāna bandhanaṁ;
Yena yeneva gacchati,
anapekkhova gacchati.
Yathāpi udake jātaṁ,
puṇḍarīkaṁ pavaḍḍhati;
Nopalippati toyena,
sucigandhaṁ manoramaṁ.
Tatheva ca loke jāto,
buddho loke viharati;
Nopalippati lokena,
toyena padumaṁ yathā.
Mahāgini pajjalito,
anāhāropasammati;
Aṅgāresu ca santesu,
nibbutoti pavuccati.
Atthassāyaṁ viññāpanī,
upamā viññūhi desitā;
Viññissanti mahānāgā,
nāgaṁ nāgena desitaṁ.
Vītarāgo vītadoso,
Vītamoho anāsavo;
Sarīraṁ vijahaṁ nāgo,
Parinibbissatyanāsavo”ti.
… Udāyī thero …
Soḷasakanipāto niṭṭhito.
Tatruddānaṁ
Koṇḍañño ca udāyī ca,
therā dve te mahiddhikā;
Soḷasamhi nipātamhi,
gāthāyo dve ca tiṁsa cāti.