Paṭhamavagga
Samaṇassa ahu cintā,
pupphitamhi mahāvane;
Ekaggassa nisinnassa,
pavivittassa jhāyino.
“Aññathā lokanāthamhi,
tiṭṭhante purisuttame;
Iriyaṁ āsi bhikkhūnaṁ,
aññathā dāni dissati.
Sītavātaparittāṇaṁ,
hirikopīnachādanaṁ;
Mattaṭṭhiyaṁ abhuñjiṁsu,
santuṭṭhā itarītare.
Paṇītaṁ yadi vā lūkhaṁ,
appaṁ vā yadi vā bahuṁ;
Yāpanatthaṁ abhuñjiṁsu,
agiddhā nādhimucchitā.
Jīvitānaṁ parikkhāre,
bhesajje atha paccaye;
Na bāḷhaṁ ussukā āsuṁ,
yathā te āsavakkhaye.
Araññe rukkhamūlesu,
kandarāsu guhāsu ca;
Vivekamanubrūhantā,
vihaṁsu tapparāyaṇā.
Nīcā niviṭṭhā subharā,
mudū atthaddhamānasā;
Abyāsekā amukharā,
atthacintā vasānugā.
Tato pāsādikaṁ āsi,
gataṁ bhuttaṁ nisevitaṁ;
Siniddhā teladhārāva,
ahosi iriyāpatho.
Sabbāsavaparikkhīṇā,
mahājhāyī mahāhitā;
Nibbutā dāni te therā,
parittā dāni tādisā.
Kusalānañca dhammānaṁ,
paññāya ca parikkhayā;
Sabbākāravarūpetaṁ,
lujjate jinasāsanaṁ.
Pāpakānañca dhammānaṁ,
kilesānañca yo utu;
Upaṭṭhitā vivekāya,
ye ca saddhammasesakā.
Te kilesā pavaḍḍhantā,
āvisanti bahuṁ janaṁ;
Kīḷanti maññe bālehi,
ummattehiva rakkhasā.
Kilesehābhibhūtā te,
tena tena vidhāvitā;
Narā kilesavatthūsu,
sasaṅgāmeva ghosite.
Pariccajitvā saddhammaṁ,
aññamaññehi bhaṇḍare;
Diṭṭhigatāni anventā,
idaṁ seyyoti maññare.
Dhanañca puttaṁ bhariyañca,
chaḍḍayitvāna niggatā;
Kaṭacchubhikkhahetūpi,
akicchāni nisevare.
Udarāvadehakaṁ bhutvā,
sayantuttānaseyyakā;
Kathaṁ vattenti paṭibuddhā,
yā kathā satthugarahitā.
Sabbakārukasippāni,
cittiṁ katvāna sikkhare;
Avūpasantā ajjhattaṁ,
sāmaññatthotiacchati.
Mattikaṁ telacuṇṇañca,
udakāsanabhojanaṁ;
Gihīnaṁ upanāmenti,
ākaṅkhantā bahuttaraṁ.
Dantaponaṁ kapitthañca,
pupphaṁ khādaniyāni ca;
Piṇḍapāte ca sampanne,
ambe āmalakāni ca.
Bhesajjesu yathā vejjā,
kiccākicce yathā gihī;
Gaṇikāva vibhūsāyaṁ,
issare khattiyā yathā.
Nekatikā vañcanikā,
kūṭasakkhī apāṭukā;
Bahūhi parikappehi,
āmisaṁ paribhuñjare.
Lesakappe pariyāye,
parikappenudhāvitā;
Jīvikatthā upāyena,
saṅkaḍḍhanti bahuṁ dhanaṁ.
Upaṭṭhāpenti parisaṁ,
kammato no ca dhammato;
Dhammaṁ paresaṁ desenti,
lābhato no ca atthato.
Saṅghalābhassa bhaṇḍanti,
saṅghato paribāhirā;
Paralābhopajīvantā,
ahirīkā na lajjare.
Nānuyuttā tathā eke,
muṇḍā saṅghāṭipārutā;
Sambhāvanaṁyevicchanti,
lābhasakkāramucchitā.
Evaṁ nānappayātamhi,
na dāni sukaraṁ tathā;
Aphusitaṁ vā phusituṁ,
phusitaṁ vānurakkhituṁ.
Yathā kaṇṭakaṭṭhānamhi,
careyya anupāhano;
Satiṁ upaṭṭhapetvāna,
evaṁ gāme munī care.
Saritvā pubbake yogī,
tesaṁ vattamanussaraṁ;
Kiñcāpi pacchimo kālo,
phuseyya amataṁ padaṁ.
Idaṁ vatvā sālavane,
samaṇo bhāvitindriyo;
Brāhmaṇo parinibbāyī,
isi khīṇapunabbhavo”ti.
… Pārāpariyo thero …
Vīsatinipāto niṭṭhito.
Tatruddānaṁ
Adhimutto pārāpariyo,
telakāni raṭṭhapālo;
Mālukyaselo bhaddiyo,
aṅguli dibbacakkhuko;
Pārāpariyo dasete,
vīsamhi parikittitā;
Gāthāyo dve satā honti,
pañcatālīsa uttarinti.