Saccapāramī 3
“Punāparaṁ yadā homi,
magadhe vaṭṭapotako;
Ajātapakkho taruṇo,
maṁsapesi kulāvake.
Mukhatuṇḍakenāharitvā,
mātā posayatī mamaṁ;
Tassā phassena jīvāmi,
natthi me kāyikaṁ balaṁ.
Saṁvacchare gimhasamaye,
davaḍāho padippati;
Upagacchati amhākaṁ,
pāvako kaṇhavattanī.
Dhamadhamāiti evaṁ,
saddāyanto mahāsikhī;
Anupubbena jhāpento,
aggi mamamupāgami.
Aggivegabhayātītā,
tasitā mātāpitā mama;
Kulāvake maṁ chaḍḍetvā,
attānaṁ parimocayuṁ.
Pāde pakkhe pajahāmi,
natthi me kāyikaṁ balaṁ;
Sohaṁ agatiko tattha,
evaṁ cintesahaṁ tadā.
‘Yesāhaṁ upadhāveyyaṁ,
bhīto tasitavedhito;
Te maṁ ohāya pakkantā,
kathaṁ me ajja kātave.
Atthi loke sīlaguṇo,
saccaṁ soceyyanuddayā;
Tena saccena kāhāmi,
saccakiriyamuttamaṁ.
Āvejjetvā dhammabalaṁ,
saritvā pubbake jine;
Saccabalamavassāya,
saccakiriyamakāsahaṁ.
Santi pakkhā apatanā,
santi pādā avañcanā;
Mātāpitā ca nikkhantā,
jātaveda paṭikkama’.
Sahasacce kate mayhaṁ,
Mahāpajjalito sikhī;
Vajjesi soḷasakarīsāni,
Udakaṁ patvā yathā sikhī;
Saccena me samo natthi,
Esā me saccapāramī”ti.
Vaṭṭapotakacariyaṁ navamaṁ.