Dānapāramī 8
“Ariṭṭhasavhaye nagare,
sivināmāsi khattiyo;
Nisajja pāsādavare,
evaṁ cintesahaṁ tadā.
‘Yaṁ kiñci mānusaṁ dānaṁ,
adinnaṁ me na vijjati;
Yopi yāceyya maṁ cakkhuṁ,
dadeyyaṁ avikampito’.
Mama saṅkappamaññāya,
sakko devānamissaro;
Nisinno devaparisāya,
idaṁ vacanamabravi.
‘Nisajja pāsādavare,
sivirājā mahiddhiko;
Cintento vividhaṁ dānaṁ,
adeyyaṁ so na passati.
Tathaṁ nu vitathaṁ netaṁ,
handa vīmaṁsayāmi taṁ;
Muhuttaṁ āgameyyātha,
yāva jānāmi taṁ manaṁ’.
Pavedhamāno palitasiro,
Valigatto jarāturo;
Andhavaṇṇova hutvāna,
Rājānaṁ upasaṅkami.
So tadā paggahetvāna,
vāmaṁ dakkhiṇabāhu ca;
Sirasmiṁ añjaliṁ katvā,
idaṁ vacanamabravi.
‘Yācāmi taṁ mahārāja,
dhammika raṭṭhavaḍḍhana;
Tava dānaratā kitti,
uggatā devamānuse.
Ubhopi nettā nayanā,
andhā upahatā mama;
Ekaṁ me nayanaṁ dehi,
tvampi ekena yāpaya’.
Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā,
haṭṭho saṁviggamānaso;
Katañjalī vedajāto,
idaṁ vacanamabraviṁ.
‘Idānāhaṁ cintayitvāna,
pāsādato idhāgato;
Tvaṁ mama cittamaññāya,
nettaṁ yācitumāgato.
Aho me mānasaṁ siddhaṁ,
saṅkappo paripūrito;
Adinnapubbaṁ dānavaraṁ,
ajja dassāmi yācake.
Ehi sivaka uṭṭhehi,
mā dandhayi mā pavedhayi;
Ubhopi nayanaṁ dehi,
uppāṭetvā vaṇibbake’.
Tato so codito mayhaṁ,
sivako vacanaṁ karo;
Uddharitvāna pādāsi,
tālamiñjaṁva yācake.
Dadamānassa dentassa,
dinnadānassa me sato;
Cittassa aññathā natthi,
bodhiyāyeva kāraṇā.
Na me dessā ubho cakkhū,
attā na me na dessiyo;
Sabbaññutaṁ piyaṁ mayhaṁ,
tasmā cakkhuṁ adāsahan”ti.
Sivirājacariyaṁ aṭṭhamaṁ.