Nekkhammapāramī 4
“Punāparaṁ yadā homi,
kāsīnaṁ puravaruttame;
Bhaginī ca bhātaro satta,
nibbattā sotthiye kule.
Etesaṁ pubbajo āsiṁ,
hirīsukkamupāgato;
Bhavaṁ disvāna bhayato,
nekkhammābhirato ahaṁ.
Mātāpitūhi pahitā,
sahāyā ekamānasā;
Kāmehi maṁ nimantenti,
‘kulavaṁsaṁ dharehi’ti.
Yaṁ tesaṁ vacanaṁ vuttaṁ,
gihīdhamme sukhāvahaṁ;
Taṁ me ahosi kaṭhinaṁ,
tattaphālasamaṁ viya.
Te maṁ tadā ukkhipantaṁ,
pucchiṁsu patthitaṁ mama;
‘Kiṁ tvaṁ patthayase samma,
yadi kāme na bhuñjasi’.
Tesāhaṁ evamavacaṁ,
atthakāmo hitesinaṁ;
‘Nāhaṁ patthemi gihībhāvaṁ,
nekkhammābhirato ahaṁ’.
Te mayhaṁ vacanaṁ sutvā,
pitu mātu ca sāvayuṁ;
Mātāpitā evamāhu,
‘sabbeva pabbajāma bho’.
Ubho mātāpitā mayhaṁ,
bhaginī ca satta bhātaro;
Amitadhanaṁ chaḍḍayitvā,
pāvisimhā mahāvanan”ti.
Bhisacariyaṁ catutthaṁ.